Na fa’amaonia mai e le au su’esu’e i fetu mai le Nasa ma fa’alapotopotoga fa’ava-o-malo o le asteroid 2024 YR4 e le o toe iai se avanoa e feto’ai ai ma Lua ia Tesema 2032. O le mea, na maua i le faaiuga o le 2024, na fa’amamāina lona ta’amilosaga i ni su’esu’ega fou maualuga. Essa fa’afouga e fa’amuta atoa ai le fa’alavelave muamua fa’atatau ile 4%.
Ole fua ole asteroid i le va o le 40 ma le 90 mita le lautele, o se lapoʻa e faʻatusatusa i se fale feololo. O le Ele o lo’o iai ile vaega o mea e latalata ile Terra ma ua fa’aauau le mata’ituina talu ona fa’ailoaina. O suʻesuʻega lata mai o loʻo faʻaalia ai o le tino selesitila o le a sili atu i le 20 afe kilomita le mamao mai luga o le masina.
- Fuafuaina le lautele: 40 i le 90 mita
- Aso muamua e mafai ona fa’alatalata mai: Tesema 2032
- Uluai avanoa o a’afiaga: e tusa ma le 4%
- Fa’ailoga ile Escala mai le Torino: tulaga 1, ua fa’alalo nei ile 0
O le mata’itūina fa’atasi ma va’aiga mamao e fa’amatala ai le ala fou
O su’esu’ega na fa’atinoina i le James Webb va’ava’ai mamao na fesoasoani tele i le fa’aleleia atili o fa’atatauga ole fa’ata’amilosaga. Especialistas mai Centro mai Estudos mai Objetos Próximos i Terra mai
O nei fa’amaumauga na mafai ai ona fa’ate’aina so’o se avanoa e feto’ai ai ma le Lua. O le fa’agasologa na aofia ai le galulue fa’atasi i le va o nisi o su’esu’ega o le eleele ma le vateatea. O le sao atoatoa ua ausia nei ua mautinoa ai o le 2024 YR4 o le a mulimuli i se auala saogalemu.
Fa’amatalaga e uiga i le tele ma uiga o le asteroid
O le asteroid 2024 YR4 e fesuisuiai le lautele e tusa ai ma tala faʻatatau lata mai, e vaʻaia i le va o le 40 ma le 90 mita. Essa ese’esega e afua mai i metotia mata’ituina eseese fa’aoga i le mea.
Ua faatusatusa e saienitisi lona telē i le fale e 10 i le 15 fogafale e nonofo ai. O le tino selesitila e le fa’amata’u sa’o i le Terra, ona o lona fa’afouina o le taamilosaga e fa’ate’aina ai so’o se fa’alavelave mata’utia i le paneta.
O loʻo faʻaauau pea ona suʻesuʻeina e le au suʻesuʻe fetu le asteroid e faʻaleleia atili ai faʻataʻitaʻiga vavalo. Essa fa’ata’ita’iga ose vaega ole polokalame ole puipuiga ole paneta o lo’o tausia e ofisa ole vateatea. O le mata’ituina faifaipea e fesoasoani e iloa ai le eseesega o lamatiaga moni mai lapataiga vave e masani ai i mea na maua talu ai nei.
Fa’asaienisi manatu e uiga i se a’afiaga o le masina
Afai na tupu le a’afiaga, o le fa’alavelave e ono tupu ai se lua pe tusa ma le tasi kilomita le lautele i luga o le Lua. O le malosi e tu’uina atu e tutusa ma le tele o megatons o le TNT.
O le mea na tupu o le a maua ai se moli vaaia o le Terra mo ni nai sekone i lalo ole tulaga mata’ituina lelei. Detritos ejecta e mafai ona fa’atupu ai se ta’ele le tumau, ma ni vaega laiti e o’o atu i le atemosifia o le Lalolagi i totonu o aso po’o vaiaso.
Ua fa’ailoa mai e le au popoto, o a’afiaga o lenei tele e seasea tupu ile Lua ile taimi ole tagata. O le su’esu’eina o se fa’alavelave fa’apea o le a ofoina atu ai fa’amatalaga taua i le fa’avaeina o le lua ma le fa’ateteleina o mea o le masina.
Ae ui i lea, o nei avanoa uma ua le mafai ona faʻataunuʻuina talu ai nei.
A’afiaga mo le puipuiga o paneta ma le va’ava’ai
O le tulaga o le asteroid 2024 YR4 o loʻo faʻaalia ai le taua o faʻafouga faifaipea i faʻatusatusaga o auala. Agências avanoa e teu fa’afaigaluega i tekinolosi pei ole James Webb e fa’aleleia atili ai le su’esu’eina ma le mata’ituina o mea lata ane.
O nei taumafaiga e saofagā i le atinaʻeina o fuafuaga mo le puipuiga o paneta, e aofia ai suʻega suʻega e pei ole DART na faʻatinoina e Nasa. O le mea na tupu e faʻamalosia ai o lapataiga muamua e masani ma o faʻaopoopoga faʻaopoopoga e masani ona faʻaitiitia pe faʻaitiitia ai lamatiaga.
Na auai tagata suʻesuʻe fetu mai atunuu eseese i le taumafaiga soofaatasi mataʻituina. O le manino i faʻamatalaga fefaʻasoaaʻi e mafai ai e le sosaiete faʻasaienisi a le lalolagi ona mulimuli i le faagasologa i le taimi moni.
O auala saogalemu e faʻamaonia ai atinaʻe i suʻesuʻega asteroid
O le fa’amaoniga o le 2024 YR4 o le a alu mamao mai le Lua o lo’o fa’atusalia ai se isi manuia i le va’aiga mata’ituina mea faitino. Cientistas fa’afouina le taamilosaga o le faitau afe o asteroids fa’avasegaina i aso ta’itasi.
O lenei galuega faifaipea e faʻaitiitia ai le le mautonu ma faʻatagaina le taulaʻi i mataupu e manaʻomia tele le gauai. O le a faʻaauau pea ona mataʻituina le asteroid i faʻasalalauga i le lumanaʻi e faʻafanua lona ala umi.
O le leai o se lamatiaga o le masina e faʻaumatia ai soʻo se taumatematega e uiga i aʻafiaga i luga ole Terra poʻo misiona avanoa o loʻo iai nei. O le mea na tupu e fai ma fa’ata’ita’iga fa’atino o tomai fa’ata’amilosaga o lo’o iai nei.