Ua sauni tagata matamata mo timuga tetele e lima i le 2026

    Categories: News (SM)
chuvas de meteoros

chuvas de meteoros - Foto: Domínio Público/Wikimedia

O le tausaga 2026 e aumaia ai le tele o avanoa e matau ai timuga meteor i masina eseese. O mea autu e aofia ai le Líridas ia Aperila, Perseidas ia Aokuso, Orionídeas ia Oketopa, Leônidas ia Novema ma Geminídeas ia Tesema. Essas gaioiga e tupu pe a sopoia e le Terra vaega o le pefu o loʻo tuʻua e comets poʻo asteroids, lea e faʻatupuina ai le mea mataʻina o fetu fana pe a ulu atu i le atemosifia.

O tagata fiafia i le Astronomy e fuafua ni sauniga i nofoaga e maualalo le fa’aleagaina o le malamalama e fa’ateleina ai le avanoa e matamata ai. O le vaega o le masina e fai ma sui o se mea taua, aua o le malamalama o le masina e mafai ona faʻaitiitia ai le vaʻaia o meteors vaivai. I le 2026, e tele aso e fetaui lelei ma tulaga lelei o le masina e mafai ai ona sili atu le matauina i le po ma le vaveao.

  • Lyrids tumutumu i le va o Aperila 22nd ma 23rd
  • O le maualuga o Perseids i le va o Aukuso 12 ma le 13
  • Orionids tumutumu i le va o Oketopa 21st ma 22nd
  • Leonidas tumutumu i le va o Novema 17th ma 18th
  • Geminids maualuga i le va o Tesema 13th ma le 14th

O nei vaitau e fa’atumauina ai le gaioiga aupito maualuga, e ui lava e ono aliali mai meteors i ni nai aso a’o le’i mae’a le tumutumu.

O tulaga o le masina e fiafia i le matauina o le Perseidas

O le timu Meteor Perseidas e tupu i tausaga taʻitasi ia Aukuso ma e masani ona maua i le 100 meteors i le itula i tulaga lelei. I le 2026 o le tumutumu e tupu i se masina fou, lea e faʻaumatia ai le faʻalavelave mai le malamalama o le masina ma faʻaleleia atili le vaʻaia o le lagi i le po. Observadores E masani ona matauina ni polo afi pupula i le taimi o lenei mea.

O le susulu o le timu o loʻo i totonu o le faaputuga fetu Perseu, lea e alu aʻe i le lagi i matu sasaʻe i le po atoa. O le gaioiga e amata mai i le aso 12 i le aso 13 o Aukuso, ma sili ona matamata i le vaveao o le 13th. Muitos meteors o lo’o tu’u pea ala susulu, lea e tosina uma ai tagata amata ma tagata matau.

O lenei tu’ufa’atasiga o totogi maualuluga ma le lagi pogisa ua avea ai le fa’afiafiaga o se tasi o mea e sili ona avanoa i le tausaga i le tele o itulagi. Astrônomos Amateurs fautuaina le aloese mai le faʻaogaina o masini faʻaeletoroni e faʻasaoina ai mata ‘fetuunaiga i le pogisa.

Amataga ma uiga o le Orionídeas ma le Leônidas

Orionídeas e maua mai i vaega mai le kometa Halley ma tumutumu i le va o Oketopa 21 ma le 22. O le ogatotonu o le masina e seti i le vaveao o le 22nd, lea e ofoina atu tulaga lelei mo le vaʻaia vave, meteors susulu ma ala vaʻaia. O le averesi e tusa ma le 20 meteors i le itula.

O le susulu i tafatafa o le fa’aputuga fetu Órion e fiafia e mata’ituina pe a uma le vaeluapo. Muitos O tagata fiafia e faʻamaumau nei mea na tutupu i meafaigaluega faigofie pe naʻo le mataʻituina saʻo. As Leônidas, i le isi itu, e tupu ia Novema ma faʻaalia ai meteors maualuga saosaoa e mafai ona tuʻu ai ni faʻailoga tumau.

O le masina o le kuata muamua e seti i le vaeluaga o le po i le vaitau maualuga i le va o Novema 17th ma 18th. Ole fua masani e latalata ile 15 meteors ile itula, e ui o le mea na tupu ua uma ona faʻamauina faʻamaʻi mataʻutia i tausaga ua tuanaʻi. Ole kometi fa’atatau ole a toe latalata ile Sol ile 2030s, lea e fa’atapula’aina ai fa’amoemoega mo afā i lenei ta’amilosaga.

Timuga Leônidas, meteors – Craig Taylor Photography/shutterstock.com

Geminids tulaga ese i le faaiuga o le tausaga

O le timu Meteor Geminídeas o se tasi o mea sili ona malosi ma tumau, ma e mafai ona sili atu i le 100 meteors i le itula. The peak in 2026 occurs between December 13th and 14th, with a crescent moon that sets in the early evening and does not interfere with the main observation. O le susulu i le fa’aputuga fetu Gêmeos o lo’o maualuga i le lagi mai le vaeluaga o le po.

E le pei o le tele o timuga, o le gaioiga o le Geminídeas e mafai ona matauina i luma o le vaeluapo i po lelei. E masani ona faʻaalia e Meteors lanu eseese ma le susulu malosi. Sua tupuaga i luga ole asteroid 3200 Phaethon e tulaga ese le mea na tupu, ona o le tele o isi timuga e sau mai kometa.

E mafai e tagata matau i latitu eseese ona faamaumauina le tele o gaoioiga pe a manino le lagi. O le tuʻufaʻatasiga o le maualuga ma tulaga talafeagai o le masina e tatau ona tosina mai ai le gauai faʻapitoa i le Itulagi i Matu, ae faʻatagaina foʻi ni vaaiga faʻapitoa i isi itulagi.

Fautuaga fa’atino mo le mata’ituina o le meteor

O nofoaga e mamao ese mai taulaga e ofoina atu i’uga sili ona lelei pe a fa’aitiitia le fa’aleagaina o le malamalama. E manaʻomia e mata le 30 minute e faʻafetaui atoatoa ai i le pogisa, i le taimi lea e tatau ai ona aloese mai moli faʻapitoa. O le nofoa fa’ata’oto e fesoasoani e fa’atumauina le mafanafana i taimi umi o sauniga.

O lavalava mafanafana ma palanikeke e puipuia mai le malulu i le po, aemaise lava i masina o le tautoulu ma le taumalulu. Meteoros e mafai ona fa’aalia i so’o se itu i le lagi, e ui lava o lo’o taula’i i le susulu. Onosa’i e fa’atagaina oe e pu’e fa’alenatura le fa’aaliga e aunoa ma le mana’omia o meafaigaluega fa’apitoa.

Faamoemoega mo Aukuso atoa le gasetoto o le la

O le gasetoto atoa o le la o Aokuso 12, 2026 e latalata i le vaitaimi Perseidas ma maua ai le fiafia faaopoopo i le au matau. O le fa’aaliga o le a fa’aalia i se vaega o le aofa’i e aofia ai vaega o le Groenlândia, Islândia ma le itu i matu o le Espanha, fa’atasi ai ma vaega va’aia i le lautele o itulagi o le Europa ma nofoaga lata ane. O le fa’alavelave fa’aletino e tula’i mai ai fesili e uiga i le va’aia o meteors i le taimi o le vaega atoa i vaega patino.

E mata’ituina e tagata su’esu’e i le vateatea tulaga e tu’ufa’atasia ai mea e lua pe a mafai. O le masina fou e fesootaʻi ma le gasetoto e faamalosia ai le lagi pogisa i po lata ane, lea e aogā i le mātauina o fetu puʻe. Entusiastas fuafua ni malaga i nofoaga o lo’o va’aia lelei ia fa’alavelave uma e lua pe a mafai e tulaga.

O timuga o le Meteor o lo’o fa’atusalia ai se fa’alavelave faifaipea e mafua mai i le fegalegaleai a le Terra ma le vateatea. Partículas le lapo’a o fatu oneone e mu i le ea ma maua ai auala malamalama e ta’ua o fetu fana. O le ki i le manuia e tumau pea le filifilia o se nofoaga pogisa ma tumau le onosai i le po atoa.